Autonoomne tehisintellekt (agentic AI) ei muuda ainult pilveplatvorme ja servereid. Üha selgemalt mõjutab see ka lõppseadmete rolli ettevõtte IT-taristus – sealhulgas printereid ja multifunktsionaalseid seadmeid, mida on harjutud pidama pigem passiivseks kontoritehnikaks.
Tegelikult on just printerid hea indikaator, kui valmis on organisatsiooni IT-keskkond autonoomsete ja iseotsustavate süsteemide jaoks.
Mis muutub autonoomse tehisintellekti ajastul?
Autonoomne tehisintellekt tähendab süsteeme, mis:
- teevad otsuseid iseseisvalt,
- algatavad tegevusi ilma otsese kasutaja käsuta,
- suhtlevad teiste süsteemidega reaalajas.
Kui see loogika jõuab printimiskeskkonda, ei ole printer enam lihtsalt seade, mis ootab kasutaja käsku. Ta muutub aktiivseks osaks IT-ökosüsteemist, kus otsused, turvapoliitikad ja hooldusprotsessid toimuvad automaatselt.
Näiteks:
- seade edastab ise oleku- ja turvainfot,
- hooldusvajadus tuvastatakse enne rikke tekkimist,
- printimistööd jaotatakse dünaamiliselt vastavalt koormusele ja reeglitele,
- kasutaja õigusi rakendatakse seadme tasemel, mitte ainult serveris.
Miks printerid on autonoomse IT-taristu puhul eriti kriitilised?
Printerid asuvad huvitavas ristumiskohas:
- nad töötlevad tundlikku infot (lepingud, personal, arved),
- nad on füüsiliselt ligipääsetavad,
- nad suhtlevad korraga nii kasutajate, võrgu kui ka kesksete haldussüsteemidega.
Autonoomse tehisintellekti kontekstis tähendab see, et:
- turvalisus ei saa olla ainult perimeetripõhine,
- seade peab suutma järgida poliitikaid ka ilma pideva keskse sekkumiseta,
- logimine, nähtavus ja telemeetria peavad olema sisse ehitatud, mitte lisamoodul.
Kui printer ei suuda sellesse loogikasse sobituda, muutub ta IT-taristu nõrgaks lüliks.
Tootjapõhised platvormid vs juhuslikud seadmed
Siin hakkab välja joonistuma oluline erinevus seadmete vahel.
Suured printeritootjad nagu Lexmark, HP, Canon ja Xerox ei käsitle printerit enam ammu üksiku seadmena, vaid tootjapõhise platvormi osana. See tähendab, et:
- püsivara, haldustarkvara ja turvamehhanismid on arendatud koos,
- seadmed on mõeldud töötama tsentraalse halduse ja automaatika all,
- turvafunktsioonid on osa disainist, mitte hilisem lisandus.
Näiteks Lexmark on juba aastaid keskendunud:
- seadmete telemeetriatele,
- ennetavale hooldusele,
- tsentraalsele haldusele ja turvalisusele,
mis sobitub loomulikult autonoomse IT-taristu mõtteviisiga – isegi siis, kui organisatsioon ise seda veel otseselt „AI-ks“ ei nimeta.
Tarvikud, püsivara ja autonoomne haldus – seos, mida sageli alahinnatakse
Autonoomsete ja turvatundlike IT-keskkondade puhul muutub oluliseks ka see, et seadme käitumine oleks prognoositav.
Ebastandardsed tarvikud, mitteametlikud kiibid või püsivara modifikatsioonid võivad:
- katkestada telemeetria,
- moonutada olekuinfot,
- takistada turvauuenduste rakendumist,
- või rikkuda automaatseid haldusprotsesse.
Autonoomne tehisintellekt eeldab usaldusväärseid sisendsignaale. Kui lõppseade ei käitu ettenähtult, ei saa ka ülejäänud süsteem teha õigeid otsuseid.
See ei ole enam ainult kuluküsimus, vaid IT-riski küsimus.
Vale valiku hind
Kui printimiskeskkond koosneb:
- eri tootjate juhuslikest mudelitest,
- seadmetest, millel puudub ühtne haldus,
- piiratud turva- ja logimisvõimekusega lahendustest,
siis autonoomne tehisintellekt muudes IT-taristu osades ei saa oma potentsiaali realiseerida. Halvemal juhul tekib keskkond, kus automatiseeritus suurendab riski, mitte ei vähenda seda.
Kokkuvõte
Autonoomne tehisintellekt ei tee vahet serveril ja printeril.
Ta eeldab, et iga lõppseade on osa juhitavast, turvalisest ja nähtavast tervikust.
Seetõttu ei ole printerite ja multifunktsionaalsete seadmete valik enam ainult:
- hinna,
- kiiruse,
- või tarvikukulu küsimus.
See on IT-taristu strateegiline otsus.
Just siin hakkab vahe tootjapõhiste platvormide ja juhuslike lahenduste vahel kõige selgemalt välja paistma.